Nädala lood: 10 000eurone palk viib Palga TOPi tippu, Hispaania kinnisvara ostab Eesti Amazoni-kamp
Selle nädala olulisemate lugude seast leiab nii Palga TOPi, Hispaania kinnisvara ostjate kogemused ja plaanid kui ka Infortari tippjuhte ootava rahasaju.
Alvar Räägeli Eesti ettevõtte Hispaania tütarettevõte saab kohapeal järjest enamate kinnisivaraobjektide omanikuks. Haldamistegevustega tegelevad nad koos elukaaslase Gaily Piirimaaga.
Äripäeva avaldatud Palga TOP näitas, et möödunud aastal oli Microsofti keskmine brutokuutasu üle 7000 euro. Microsofti juht Tanel Erm ütleb, et päris nii see ei ole, vaid nende töötajad saavad Eesti keskmise arendaja palka.
Moonutus suurema palga poole tuleb Ermi teatel Microsofti teistest hüvedest, mida töötajatele pakutakse – näiteks aktsiad või preemiad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Tubli arendaja võib preemias teenida teise aastapalga ka,” ütles Erm.
Sel nädalal selgus ka Eesti ametnike palgaedetabel, mille tippu jõudis riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa üle 100 000 euro suuruse aastatuluga. Kui teha võrdlus näiteks meie börsifirmade juhtide tasudega, siis on näha aprillis avaldatud tabelist, et avalike ettevõtete juhid teenivad ilmselgelt rohkem, parimal juhul isegi üle poole miljoni euro.
Äripäev avas veel natuke lähemalt, kuidas optsioone pakuvad ka börsiplaane hauvad tehnoloogiafirma Bolt ja kinnisvara arendav Liven.
Kuid hea palgaga töökohad ei pea tingimata olema tippfirmas või tippjuhi ametis. Äripäeva reedel avaldatud loos on näha, et üllatavalt hea palgaga töökohti leiab nii garaažis, merel kui ka puu otsas.
Näiteks arborist Kerdi Varm ütles, et küsib oma töö eest 50 eurot tunnis.
Kerdi Varm teeb tööd, mida armastab – ta on ka Baltimaade meister arboristikas naiste seas.
Foto: Liis Treimann
Hispaania kinnisvaraturul askeldab Eesti Amazoni-punt
Äripäev avaldas kolmapäeval, et mõned aastad tagasi esimese eestlasena ülisuure Amazoni-exit’i teinud investor Alvar Räägelil on plaan viia Hispaania kinnisvaraturule 2,5 miljonit eurot. Selgub, et päikeseranniku kinnisvarast on lummatud teisedki Amazoni äris tegutsenud ettevõtjad.
Selle aasta jaanuarist on Räägel hakanud oma senist, pea 26 korterist koosnevat Eesti kinnisvaraportfelli likvideerima. “Kahe ja poole kuuga müüsin 17 korterit ära. Veel on müüa mõned korterid ja üks krunt,” ütles ta.
Räägeli kõrval huvituvad Hispaaniast niinimetatud Amazoni pundist ka Mihkel Moosel, Olav Vannik ja Egle Raadik. Näiteks Egle Raadik elab kaks nädalat Hispaanias ja kaks nädalat Eestis. Hispaanias on tal just praegu tehing käsil, juuliks peaks ta kätte saama kolme toaga ridaelamuboksi. Edaspidi soovib ta viibida suvel Eestis ja talvel soojas.
Eestist Hispaaniasse lahkunud Sami Seppänen elab investeerimisportfellist
Seppänen tegeleb enda sõnul suurte ja lollikindlate ettevõtete aktsiatega. “Neste on hea näide ‒ ma ei tea, on see aasta, kaks või kolm, aga see on kindel, et ta läheb üles,” usub ta. Tema portfellist leiab Neste ja Elisa kõrval veel ka Nordea ja Nokia aktsiaid.
Kõik Seppäneni kontod ja aktsiad on Soomes. Tema hinnangul on geopoliitilise olukorra tõttu Helsingi börsi aktsiad muutunud praegu väga odavaks. “Sa vaata Helsingi börsi, seal on täna väga palju aktsiaid, mille P/E (hinna ja kasumi suhe – toim) on väga-väga madal,” lausub ta.
Sõja lõpu ootuses on ta portfelli lisanud ka terasetootjate aktsiaid. “Kui Ukrainat hakatakse üles ehitama, siis terase, eriti roostevaba terase hinnad lähevad laest läbi anyway.”
Äripäev kirjutas ka juhtkirjas, et Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks.
“Iga väärt mõte vajab liidrit, tõdesime juhtkirjas pärast nominentide väljakuulutamist. Eduka Eesti eesmärk on leida üles Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideed. Võib arvata, et Martin Villig aitab nn 5% Klubi mõtte 99% tõenäosusega mingil moel ja kujul elule puhuda, sest niimoodi ette astumisega võttis Villig teadlikult suure vastutuse. Kui seda ei suuda Villigu kaliibriga inimene, kes siis veel?” selgus juhtkirjast.
Parima palga maksja tänavune tulemus tabelis jääb mullusele alla, aga read on tihenenud ‒ nii esisatta kui esituhandesse jõudmiseks tuli maksta kõrgemat keskmist palka kui aasta varem.
“Meil garaažis on kaks autoharidusega meest ja kaks IT-haridusega meest,” naerab Hendrik Tasa. Tal on punane habe ja tätoveeringud. Vabal ajal tegutseb ta modellina: ta on teinud reklaame spaadele ja koeratoidule. Aga tema lemmiktöövahend on plekigiljotiin.
Eelmisel aastal börsile läinud Infortari tippjuhid ja võtmetöötajad saavad hakata sügisel optsioone aktsiateks vahetama – torus on 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid.
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.