Juba jupp aega enne 2018. aastat, kui Äntu mõis uue omaniku sai, mõlkus selle tulevasel omanikul Lauri Bobrovskil mõtteis mahebroileri kasvatamise ja väärindamise idee.
Väike-Maarja külje all asuv Äntu mõis on Eestimaa kanapidajatele olnud tuttav nimi ja koht juba veerandsada aastat. Sealsed kanad on alati olnud hinnas nende seas, kes soovivad 10-12 siblijat omale koju viia või ka suurema hulga teise ringi munejatega oma äri ajada.
Kolmapäevases Pealtnägija saates avaldatud kaadrid sellest, kui kohutavates tingimustes peetakse Eesti suurtes munatööstuses kanu, jahmatas vaatajaid ja ajas ilmselt paljudel munaisu ära. Äntu mõisas mahekanu pidav Lauri Bobrovski sõnul võiks praegust olukorda ära kasutada ja öelda, et ostke kõik mahemune, aga vajalik on vaadata laiemat pilti.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.