Peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul pannakse võimukõnelustel paika, kuidas riigi eelarve järgmise kolme aasta jooksul paraneb ja milliseid kärpeid selleks tegema peab. „Kärpeid tuleb teha ka aastatel 2025, 2026 ja 2027, see ei ole ühekordne asi,“ märkis ta.
Koalitsioonikõneluste esimesel päeval võtsid läbirääkijad fookusesse majanduse – täpsemalt tööstuspoliitika, mille kaudu hakata Eesti majandust kasvatama.
Sel nädalal alanud koalitsioonikõnelused on alanud aruteludega, kuidas saada majandus kasvama. Uus peaminister soovitab uuelt valitsuselt siiski liiga palju mitte loota.
Inimesed on Exceli mängudest väsinud ning ootavad riigirahanduses selgust – et oleks arusaadav, mille katmiseks mis maksutõus läheb, tõdesid Äripäeva ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.