Reedel avaldas Äripäev, et Jaak Roosaare firmade kaudu Planet42-le laenu andnud investorid võitlevad vastu saneerimiskavale, mille kinnitamiseks vajalikud poolthääled võisid kokku saada vajaliku nõusolekuta.
Üks Planet42 Eesti ärikeha Inclusioni saneerimiskava vastu olev investor näeb, et kavas peaks selgelt kirjas olema, kust raha tuleb, mida sellega tehakse ja kuidas olukord paremaks läheb – aga seda infot ei ole. Teine investor leiab, et saneerismenetlus läheb võlausaldajatele liiga kalliks maksma.
Harju maakohtu määrusele, millega anti roheline tuli Planet42 Eesti ärikeha Inclusioni saneerimisele, esitasid viis äriühingut kokku kolm kaebust. Investorid taotlevad neis kaebustes saneerimiskava kinnitamata jätmist ja saneerimismenetluse lõpetamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väiksemate investorite kõrval esitas kaebuse ka P42 Massinõuded OÜ, kuhu advokaadibüroo Glimstedt koondab neid võlausaldajaid, kes ei tahtnud liituda Jaak Roosaare osalusega P42 Recovery OÜ pakutud kokkuleppega.
Läinud aasta mais suri 66aastaselt rasket haigust põdenud Nikolai Ossipenko ning testamendi järgi päris tema vara tütar Tiia Davõdtšik.
Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova tehtud pärandvara inventuurist selgus, et kuigi osa inventuuri käigus kajastatud ja käsitletud nõuetest Ossipenko vastu võivad olla vaieldavad või põhjendamatud, on ilmne, et kohustused ületavad oluliselt pärandvara väärtust.
Kunagine kiirlaenuärimees sai Sillamäele tootmise jaoks kümneid miljoneid eurosid
Täpsemalt planeerib Greenful, mis väärindab tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks, Sillamäe sadamasse kolme tehast: tekstiilijäätmete sorteerimistehas Tekstiili Taaskasutuse OÜ, Greenful Sillamäe OÜ ehituspaneelide tehas ja Greenful SIP OÜ SIP-paneelide tehas.
Toomas Allikas on kunagine kiirlaenuäri püstitaja, kes hiljem varises pankrotti. Allikas vedas kunagi äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, aga on nüüd jäänud selja taha.
Jaanuari alul 2,55% peale langenud 6 kuu euribor on viimasel ajal kõikunud kõrgemal. Põhjust tuleb otsida võlakirjaturgudelt.
“Kuna investorid on nii inflatsiooni ettevaate kui ka euroala majanduskasvu ja poliitilise olukorra suhtes muutunud ebakindlamaks, soovivad nad oma riigivõlakirjadesse tehtud investeeringutelt veidi suuremat tootlust. See mõjutab omakorda turuintressimäärasid,” selgitas toimuvat Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina ning lisas, et aastases ettevaates on ka euribori futuurid veidi kerkinud.
Sel ettevõtjal on seljataga juba mitu vangla-aastat, kuid sellest hoolimata hoiab ta kangekaelselt oma ärimudelist kinni. Üha rohkem tuleb välja ohvrite nimesid, kuid politsei ei leia, et oleks alust kriminaalasja algatada: “Kui inimene ei oska äri ajada, pole see veel kuritegu.”
Tegemist on Jevgeni Lõtkiniga, kellega seoses tuleb välja üha rohkem rahulolematuid kliente.
Laupäeval pärjati investor Toomase konverentsil aasta investori tiitliga Lev Dolgatsjov. Aasta investeerimisteo võidu viis koju taskuhääling “Off The Record Jutud”.
Aasta investori tiitliga pärjatud Dolgatsjovi tuntakse kui ausat ja otsekohest oma arvamuse väljaütlejat. Oma õppetundide jagamisel on ta tõeline korüfee.
Laval tunnustust vastu võttes saatis Dolgatsjov tänu- ja kiidusõnad siinsele investeerimiskogukonnale. “Kui ma käin Lätis ja Leedus, siis küsitakse, kuidas Eestis on nii võimas investeerimiskogukond,” märkis ta.
Kõik investor Toomase konverentsiga seotud artiklid leiab üles märksõna “investor Toomase konverents” kaudu.
Jaak Roosaare firmade kaudu Planet42-le laenu andnud investorid võitlevad vastu saneerimiskavale, mille kinnitamiseks vajalikud poolthääled võisid kokku saada vajaliku nõusolekuta.
Kui mullu surnud Ida-Virumaa kommunaaläri kuninga Nikolai Ossipenko tütar isa vara ja võlad kokku luges, pidi ta tõdema, et sellist pärandit vastu võtta ei tasu.
Sillamäele planeeritav Greenfuli tootmiskompleks, mis hakkab tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale tootma, sai Ida-Viru õiglase ülemineku fondist kokku 39 miljonit eurot toetust.
Suurärimeeste uued ettevõtmised saavad Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondist miljoneid eurosid, uute projektide plaane aga ei soovi tegijad veel lähemalt avada.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.