“Punase põrgulise õukonnapankurid”: kuidas Scheelid avasid nõukogude kullale tee Eestisse

Kuulsa Saksa-Vene ärimehe Franz Krulli nimi kõlab 21. sajandil Tallinnas taas: seda kõike tänu uusarendusele samanimelise ettevõtte krundil, mille projekti edendab juba tänapäevane magnaat Taavet Hinrikus. Kes oli aga Krull ise ja mille poolest tema Kalamaja äärele asutatud tehas tuntuks sai? Piiritus, külmkapid, suur poliitika ja rahakotikujuline tort – sellest kõigest tuleb juttu.

Enne II maailmasõda võisid Eesti poliitikud ja ametnikud kiidelda mitte ainult riigisisese mõjuvõimuga, vaid ka oluliste osalustega kohalikes ettevõtetes. Näiteks Konstantin Pätsi lemmik oli Eesti kindlustusturu liider Eesti Lloyd, mille aktsiatest kuulus talle umbes veerand. Töötajaid pidi see firma palkama isegi Taanist.

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Praegu Tallinnas mööda Paldiski maanteed sõites on raske mitte märgata suurt Mayeri ärikvartali silti. Kuid vähesed teavad, et moodsale äripargile ja kodukeemiat tootvale ettevõttele nime andnud tehas tekitas sajand tagasi ägedaid vaidlusi ja konflikte.

Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.