Ostjate seas on aina enam jaapanlasi ja ukrainlasi
Välismaalased müüsid tänavu esimesel poolaastal Eestis kaks korda rohkem kinnisvara, kui ostsid. Samas on nende tehingute koguarv viimase kuue kuuga vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.
Ikka ja jälle pean uute investeerimisvõimaluste poole vaadates tõdema, et vaba raha on hetkel vähe – seetõttu ei tee ma ka midagi uut. Üks võimalik rahastuse allikas on mulle aga United Property Fundi osakute müük, kuna seni pole ma loodetud tulemust saavutanud.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.