Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii sõidame sama raja peal edasi ja ilmselt teeme seda ka peale jäätmereformi jõustumist, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.