Eraraha filmitööstuses: kuidas investeerida ja võimalikult kasumlikult välja tulla
Euroopas, sealhulgas Eestis, seisab filmitööstus silmitsi riikliku rahastuse vähenemisega. Alternatiivne võimalus on kaasata eraraha ning seda varianti kasutatakse ka Eestis viimastel aastatel üha enam.
Pimedate Ööde filmifestival on arendanud end A-klassi tasemele, mille mõju ulatub Eesti filmitööstuse arengust rahvusvahelise koostööni, rõõmustab festivali direktor Tiina Lokk suursündmuse eel. “Nüüd on meile ka maailma staarid uksele koputama hakanud,” ütleb ta. Aga edu on tulnud paraja pingutusega.
Eile esilinastunud dokumentaalfilm “Sinikollane” räägib vabatahtlikust rindemeedikust Erko Laidinenist, kes läks Ukrainasse sõtta, ja tema perest, kes jäi Eestisse. Režissöör Erik Tikan rääkis, et tegi filmi teadlikult nii, et see ei oleks kangelaslugu, vaid näitaks ka vabatahtlikkuse varjupoolt.
Produtsent Esko Rips ütles, et Vahur Afanasjevi “Serafima ja Bogdani” ainetel valmivat filmi võetakse üles Lätis, kus riiklik tagasimaksefond katab 30% kuludest. Ta märkis, et Eesti riik kohalikke filme samal viisil ei toeta.
Ajavahemik 2006 kuni 2025 on jätnud Rakverest pärit Rain Tolgi ellu märgilise jälje. Mängufilmid „Tühirannast“ „Aurorani“ kõnetavad vaatajaid. Kohe-kohe jõuab ekraanidele „Jan Uuspõld tuleb koju“, milles Rainil lisaks režissöörile ka üle pika aja näitlejaroll.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.