Iibekriisile on erandeid: Balkani ja Kesk-Aasia riigid näitavad, miks rahast üksi ei piisa ja poliitika ei aita

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. Vestlust juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp.

Päriselt iibe ja majandusega tegeledes saame säilitada edu, mille kätte võidelnud oleme. On see noorte või vanade teha, on iseküsimus, kirjutab majandusanalüütik ja endine konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu Äripäeva essees.

Seaduse seletuskirjas peab edaspidi põhjendama, kuidas mõjutab seadus Eesti iivet.

Rahvaarv langes teist aastat järjest, tänavu 1. jaanuari seisuga elab Eestis statistikaameti andmetel 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.