On hulk asju, mis tapab meie loovust ja tahet midagi ära teha, tõdes Kristjan Rotenberg kiiresti kasvavate ettevõtete ehk gasellide konverentsil - näiteks stress, piirangud, rutiin, aga ka ebaselged sihid ja kuuluvustunde puudumine.
“Väga hästi toimivad meeskonnad nügivad üksteist päris palju, võtavad üksteist sihikule, aga mitte isiklikult, vaid ideede pinnal,” ütles ta. “Kui sinu meeskonnas pole nõupidamise ajal pinget, tähendab see, et pole tõelist turvalisust.”
Uuendusmeelsus on see, mille pinnalt hakkavad tekkima uued ideed. Aga mida on vaja selleks, et ettevõttes jaguks uuendusmeelsust? Mida saab juht teha selleks, et töötajal oleks julgust uusi asju proovida?
Rotenberg jagas viit töötavat nippi, mida on ettevõtetes näinud.
Praktilist ettekannet saavad Äripäeva PRO omanikud täismahus järele vaadata.
Astlanda Ehituse üks omanikke Jaanus Otsa kritiseeris teravalt Äriplaani konverentsil nii Riigi Kinnisvara ASi, Tallinna linnavalitsust kui ka pealinna liikluskorraldust ning leidis, et laiemas plaanis on praegu just poliitika ettevõtja jaoks suurim risk.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.