Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutab juhtimisekspert Ülle Pind.

- “Rahvusvahelistes uuringutes on selgunud, et suurema soolise mitmekesisusega juhtkonnad saavutavad keskmiselt paremaid finantstulemusi ning on innovaatilisemad ja vastupidavamad,” rõhutab juhtimisekspert Ülle Pind.
- Foto: Erakogu
Eestis räägitakse naisjuhtide nappusest juba aastaid. On tehtud uuringuid, kirjutatud arvamuslugusid ja arutatud konverentsidel. Aus küsimus on aga: mis on päriselt muutunud?
Eesti juhtide järelkasvu taevas ei ole ammu enam pilvitu. Demograafiline reaalsus on ühemõtteliselt selge: tööturule siseneb igal aastal tuhandeid inimesi vähem, kui sealt lahkub. Tippjuhtide keskmine vanus liigub üle 50 ning intensiivne tippjuhtimise periood kestab harva üle 20–25 aasta.
Vaatamata numbritele arvavad paljud, et meil ei ole probleemi ei naisjuhtide võimestamise ega meeste ja naiste palgaerinevusega. Ja paljudes organisatsioonides ei olegi. Kui aga vaadata Eesti tippjuhtkondi, siis võib märgata selget mustrit: mehed on tipus ülekaalus, samas kui naised koonduvad sagedamini keskastme või esmatasandi juhtimisse.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse küsimus, vaid ka ressursikasutuse, konkurentsivõime ja otsustuskvaliteedi küsimus.
Mõni aasta tagasi analüüsis Praxis põhjalikult, miks jõuab Eestis tippjuhtimisse nii vähe naisi. Uuring tõi välja mitmeid põhjuseid: nähtavuse puudumine, piiratud võrgustikud, stereotüübid, organisatsioonikultuur. Need on olulised tähelepanekud. Kuid jällegi: mis on pärast seda muutunud?
Uuringuid loevad ikka need, kellel probleemi ei ole. Või need, kes tunnevadki end klaaslae alla surutuna. Uuringud aitavad probleemi mõista, aga need ei muuda tegelikkust enne, kui organisatsioonid otsustavad midagi päriselt ära teha.
Skandinaavia õppetunnid
Skandinaavia riike on soolise võrdõiguslikkuse poolest sageli eeskujuks toodud. Põhjusega! Põhjamaade börsiettevõtete nõukogudes täidavad ligikaudu 40% kohtadest naised. See on Euroopa kontekstis silmapaistvalt hea näitaja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sarnase tausta ja kogemusega juhid on Eestile vajalikud, kuid edukas Eesti vajab nende kõrvale rohkem erinevusi ja otsustusjulgust, kirjutab koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
„Naised tipus“ sarja uus lugu
„26aastaselt ei olnud mul veel midagi: tööd, kaaslast, lapsi, oma kodu… Aga ühel hetkel hakkas kõik kohale jõudma,“ tõdeb peagi 35aastaseks saav Elise Nassar, kes on kaheksa aastaga jõudnud Tallinkis juhatusse ja kujundab tipptasemel Eesti ja Euroopa merendussektorit.
Feminism ei ole ideoloogiline vaidlus, vaid juhtimiskvaliteedi küsimus, kirjutab Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kai Saard.
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Mul ei ole meeskonnas laisku inimesi või neid inimesi, kellel on suva, mida nad saavutavad või kas nad üldse saavutavad midagi,” ütleb Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen. Samasuguse mentaliteediga on ta ise tippu jõudnud. Ta tahab tulemust – isegi, kui selle nimel on tulnud töötada 24/7.
Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.