Kuidas teha Eestist investeeringute magnet, mitte planeeringute labürint

2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas. „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta.

Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad.

Kuna Eestisse tullakse valdavalt Tallinna kaudu ja liiga sageli ainult Tallinnasse tullaksegi ning edasi ei mindagi, tähendab see, et kõik, mis Tallinnast väljapoole paistab, on ülioluline. Mis siis peaks siit väljapoole paistma?

„Kindlasti mitte ainult teenused ja atraktsioonid, vaid ka inimeste hoiak, mõtte- ja elulaad ning -filosoofia,“ rõhutab Tallinna linnapea. „See kõik määrab, kuidas me välja paistame. See, kes siia tulla soovib – õppima, elama, ettevõtlusega tegelema või turismi eesmärgil – teeb otsuse selle järgi, kuidas ta meie keskkonnaga haakub, mis tunne tal siin tekib.“

Alamäe rõhutab Tallinna ja Eesti maine kujundamise potentsiaalina (lisaks turvalisusele) kustuma hakanud digi- ja innovatsiooniriigi kuvandi olulisust. „Nortali suur missioon on anda inimestele aega – automatiseerida tühjad tegevused, õgvendada protsesse, digiteerida teenused. Aega, mida sel moel õnnestub kokku hoida järjekorras seismise või paberite täitmise asemel, saab kasutada eneseteostuseks, innovatsiooniks, tööks, lastega tegelemiseks,“ rõhutab ta IT-lahenduste taga peituvaid võimalusi elukvaliteedi parandamisel.

Globaalse haardega IT-ettevõtte juhi hinnangul on Eesti juhtimiskultuur imelik segu väga paljudest erinevatest teguritest. „Me oleme väga palju mõjutusi saanud Soomest ja Rootsist. Meil on minevikust kahjuks veel sees ka Sovjeti-juurikas. Kuid üldiselt on Eesti juht oluliselt universaalsem mõne suurriigi ettevõtte juhist – seal spetsialiseerutakse rohkem. Meie kasutame väljendit „T-kujuline juht“. „T“ ülemine kriips tähendab seda, et inimene oskab suhestuda lisaks oma kitsale valdkonnale ka muude teemadega. Ta on palju laiema vaatega. See võib olla ka põhjus, miks meil Eestis on tehnoloogiasektor olnud suhteliselt tugev, sest seal on vaja ettevõtlikke ja laia vaatega inimesi,“ oletab Alamäe.

Tallinna linnapea leiab, et oleme küll üks riik, kuid ettevõtete ja valitsusjuhte kõrvutades justkui täiesti erinevad. „Meil pole viimasel ajal olnud sisulist dialoogi linna ja valitsuse ning ettevõtjate vahel. Meie võimuses on dialoog kehtestada ja teha seda sisuliselt,“ lubab ta astuda konkreetseid samme koostöö parandamiseks.

Kuula pikemalt saatest “Soraineni sagedus”: