Clyde Kull: kas uus maailmakaart võib muuta meie maailmavaadet?
Kaardid pole kunagi olnud täiesti neutraalsed, neil on alati olnud ka geopoliitiline ja strateegiline tähendus, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Sajandeid peamiselt kasutatud Mercatori projektsioonil näib Aafrika olevat suuruselt võrreldav Gröönimaaga, kuigi tegelikult mahuks Aafrika mandrile ligikaudu 14 Gröönimaad, märgib endine diplomaat Clyde Kull. Pildil on nn Võrdse Maa projektsioon, mida ÜRO nüüd kasutama julgustab.
Foto: AFP/Scanpix
Maailma jõuvahekordadele mõeldes vaatame tavaliselt riikide suurust, majandust, liite ja sõjalist võimekust. Palju harvem pöörame tähelepanu sellele, kui tugevalt mõjutab meie maailmapilti kaart ise.
Kaart võimaldab meil maailma avastada, tõmmata piire ja näha ruumilisi seoseid. Ühtlasi tuletab see meelde, et diplomaatia ja julgeolekupoliitika ei ole sugugi ainult abstraktsed mõisted, vaid väga sageli küsimused ruumist, vahemaadest ja geograafiast.
Just kaartide küsimus tõusis hiljuti taas tähelepanu keskmesse, kui ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, millega toetatakse muutust seni kõige laialdasemalt kasutatud maailmakaardil.
Pisendatud Aafrika
Sajandeid on suurem osa maailmast harjunud Mercatori projektsiooniga – 1569. aastast pärineva kaardiga, mis suurendab pooluste lähedal asuvate alade visuaalset mõõtu ja vähendab ekvaatorile lähemal paiknevate piirkondade suhtelist suurust. Selle mõju on eriti nähtav Aafrika ja Lõuna-Ameerika puhul. Mercatori kaardil näib Aafrika olevat suuruselt võrreldav Gröönimaaga. Tegelikult mahuks Aafrika mandrile ligikaudu 14 Gröönimaad.
Seetõttu pole üllatav, et algatus “parandada kaart” tuli eeskätt Aafrika riikidelt. ÜRO resolutsioon, mida toetas 164 riiki ja mille vastu hääletas üksnes USA, ei ole siduv, kuid julgustab riike ja rahvusvahelisi organisatsioone kasutama Equal Earth’i (Võrdse Maa) projektsiooni, mis kujutab mandrite pindala märksa tõepärasemalt.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Nii suured kui ka keskmise suurusega majandused valmistuvad maailmaks, kus WTO ei ole enam globaalsete kaubandusreeglite keskne kujundaja, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.