Haridusminister Kristina Kallas ütleb, et ühiskond on ladunud koolile ülesandeid, mida varem täitis kodu. Samal ajal peab haridussüsteem hoidma koolis noori, kes varem pärast põhikooli lihtsalt kadusid, viima ellu eestikeelsele õppele ülemineku ja leidma õpetajatele raha.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- miks peab Kristina Kallas õpetajate ametist lahkumist veel tõsisemaks mureks kui täitmata töökohti;
- kuidas selgitab Kallas sadade õppekohata noorte tegelikku seisu Tallinnas ja Ida-Virumaal;
- milliseid muutusi peaks ministri hinnangul tegema kooli, kodu ja omavalitsuse vastutuse jaotuses.
Äripäeva raadio saates “Kuum tool“ rääkis Kallas, miks ei lahenda neid vastuolusid üksnes uued õppekohad ega suurem õpetajakoolituse vastuvõtt.
Uue õppeaasta eel oli Eesti hariduses korraga laual õppimiskohustuse pikendamine, sadade põhikoolilõpetajate ebaselge tulevik, õpetajate puudus ja uus karjäärimudel.
Kallase sõnul ei tähenda registris puudu olev õppekoht tingimata seda, et koolipinki pole olemas. Sageli tähendab see, et noort pole üles leitud, tema vastuvõttu pole infosüsteemi kantud või ei võimalda põhikoolist saadud eesti keele oskus tal järgmisele haridustasemele liikuda.
Minister tunnistab samas, et reformid suurendavad survet koolidele ja õpetajatele. Tema hinnangul on õpetajate ametist lahkumine isegi tõsisem probleem kui vabade ametikohtade arv: koolilt oodatakse üha enam nii aineõpet, kasvatamist kui ka ühiskondlike probleemide lahendamist.
Eetris kõlanud intervjuud on selguse ja pikkuse huvides toimetatud.
Oleme õpetajate ülekoormusest palju rääkinud. Kus on teie hinnangul peamine probleem?
Meil on paigast ära tasakaal selle vahel, millised on kooli ja millised lapsevanemate ülesanded. Õppekavade üldpädevuste alla on aastatega kuhjatud väga palju seda, mida varem nimetati kasvatuseks ja mida õpetati kodus. Näiteks rahatarkus: kuidas rahaga ümber käia, säästa või taskuraha kasutada. Samuti toitumine, liikumine, unerežiim, suhtlemisoskus, eneseregulatsioon ja elementaarne viisakus. Täna on kõik kooli peal, kõik on õpetaja peal.
Minu kooliajal kutsuti käitumisprobleemide korral lapsevanem kooli aru andma, milline on tema vastutus. Praegu kutsutakse õpetaja lastevanemate koosolekule selgitama, miks lapsel on keskendumis- või käitumisraskused. Minu arvates on see tasakaal paigast ära. Me ei peaks iga ühiskonnas avastatud probleemi lahendama sellega, et kirjutame selle õppekavasse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Igal koolilapse vanemal võib avaneda võimalus anda panus Eesti haridussüsteemi heaks, kaitstes õpetajat teise lapsevanema eest – kasutagem neid võimalusi sel õppeaastal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koolikoha selgus peab saabuma põhikooli lõpetajatele ja nende peredele oluliselt varem kui augusti viimasel päeval või sootuks septembris, kui õppeaasta juba käib, eriti olukorras, kus riik on nüüd ise kehtestanud koolikohustuse kuni 18aastastele, leiti arvamussaates “Äripäev eetris”.
Pinged valitsuskoalitsiooni erakondade riigikogu fraktsioonides on suured ning tõenäoliselt näeme lisaks Meelis Kiilile ja Kalev Stoicescule lähikuudel koalitsioonist lahkujaid veelgi.
Kui haridus on Eesti konkurentsivõime alus, tuleb selle järgi otsuseid kujundada, nii riigi kui ettevõtjate tasandil, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land.
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.