Kuum tool: loovtööstuse potentsiaal on Eesti majanduse suurim kasutamata jäänud võimalus

Eesti kultuurist räägitakse pahatihti pelgalt virelevast ja toetustest elatuvast valdkonnast, kuid ta võiks olla Eesti majanduse järgmine suur vedur, leiab kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost.

Äripäeva raadio saates “Kuum tool” viitas asekantsler Xenia Joost, et Arvo Pärdi fenomen, kuidas ühest loojast on saanud terve majanduslik ökosüsteem, ei pea olema ainus taoline edulugu. Joosti hinnangul on potentsiaali väga mitmetel loomevaldkondadel, sest Eesti eelised on väga hea kultuuriharidus ning maailmatasemel tegijad.

Potentsiaali on niisiis palju rohkemaks. Mahukat tööstusriiki ei saa meist kunagi, seega looming, mis võib sündida ka väikese loojate grupi sees, võib Eestit sellistel skaaladel palju suuremaks teha, mida ükski klassikaline tööstus ei suudaks saavutada, rääkis asekantsler.

Loomemajandus moodustab täna küll mõõdetavalt 2,5% SKP-st, kuid tegelikku mõju arvutatakse sageli alles tagantjärele, jättes märkamata tuleviku võimalused.

Joosti arvates on üks hea potentsiaalikas näide mängutööstus, kuhu koonduvad kokku meie väga paljud tugevused: looming, loo jutustamise oskus, muusika, kujutav kunst ja kindlasti tehnoloogia.

Meil on Joosti hinnangul aga vaja liikuda projektipõhiselt toetamiselt edasi julgete investeeringute ja intellektuaalomandi väärtustamise suunas. Ta täpsustab, et kuigi projektipõhine toetus on oluline uute ja eksperimentaalsete ideede jaoks, ei tohiks see olla ainus lähenemine.

Fotol: Xenia Joost

Foto: Ken Mürk/ERR/Scanpix