Rohealade nappus paisutab riigi kulusid ja pärsib majanduskasvu

Eesti linnade vähene ettevalmistus sagenevateks kuumalaineteks suurendab survet riigieelarvele läbi kasvavate tervishoiukulude ja infrastruktuuri kahjustuste, märkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ekspert Kaidi Tamm.

Kui linn ja riik investeeriksid looduspõhistesse lahendustesse ja haljastusse, siis pakub see leevendust kuumalainete ajal, selgitas Tamm Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul hakkavad kuumalained Eestis sagenema.

Ta märkis, et kui me ei investeeri praegu süsteemsesse haljastusse, peame tulevikus maksma palju kõrgemat hinda saastatuse ja tervisehädade leevendamiseks. Tamm tõi näite Prantsusmaalt, kus riiklik tervishoiusüsteem on kuumalainete ajal oma võimete piiril.

Samas suurendab ka intensiivne jahutamine konditsioneeridega hoonete energiakasutust, liigne kuumus võib deformeerida raudteid ja teekatteid ning nõuda erakorralisi remondiks.

Tamm rääkis ka Tallinnas tehtud temperatuurimõõtmistest ja kuumasaartest, kus asfaldi ja pargi temperatuurivahe ulatus peaaegu 30 kraadini. Tamm jagas soovitusi, kuidas linnaplaneerijad saaksid kuumalainete mõjusid leevendada.

Saatejuht oli Laura Saks.

Fotol: Kaubanduskeskuste parklates tekivad suured kuumasaared, asfaldipealne temperatuur võib küündida ka 50 kraadini. Foto autor: Liis Treimann.