Sunly kavandab Ristile Baltikumi suurimat andmekeskust

Sunly kavandab Läänemaale Ristile Baltimaade suurimat andmekeskust, mille esialgne elektrivõimsus oleks 180 megavatti, kuid võiks tulevikus kasvada vähemalt 400 megavatini, räägib Sunly energiakeskuste arendusjuht Kaarel Aus saates „Cleantech”.

Plaani järgi rajatakse Ristile kuus andmetöötlushoonet, millest igaüks tarbiks ligikaudu 30 megavatti elektrit. Kuna andmekeskuste tehnoloogia muutub kiiresti järjest energiatihedamaks, võimaldab asukoht tulevikus võimsust märkimisväärselt suurendada.

„Tegelikult on seal võimalik võrguühendust suurendada vähemalt 400 megavatini, kui mitte rohkem,” rääkis Aus. Tema sõnul võiksid esimesed hooned valmida 2029. aastal ning kogu kompleks järk-järgult aastatel 2030–2031.

Sunly ise andmekeskust rajama ega opereerima ei hakka. Ettevõte valmistab ette asukoha, võrguühenduse ja taastuvenergia tootmise ning peab võimalike rahvusvaheliste partneritega läbirääkimisi. Ausi sõnul võib partneri nimi saada avalikuks lähiajal, kuid praegu pole veel ühtegi lepingut allkirjastatud.

Suurtarbija aitaks ehitada uusi elektrijaamu

Sunly huvi andmekeskuse vastu tuleneb vajadusest leida oma taastuvenergia parkidele pikaajaline ja prognoositav tarbija. Pikaajaline elektrimüügileping annaks ettevõttele kindluse uute päikese- ja tuuleparkide ning salvestusvõimsuste rajamiseks.

Ristil on valmimas 244megavatine päikesepark, mille Sunly avab enda sõnul lähiajal. Lisaks kavandatakse sinna 144megavatist akusalvestit ning koos Enefitiga ligikaudu 150megavatist tuuleparki.

„Ilma tarbijata me uusi parke praegu ilmselt rajada ei soovi,” ütles Aus. „Selleks, et neid parke finantseerida, on meil vaja tarbijaid.”

Andmekeskus ei sõltuks siiski üksnes Ristil toodetud elektrist. Sunly arendab taastuvenergia võimsusi kogu Baltikumis ja Poolas ning pikaajaline leping võimaldaks rajada uusi parke ka mujal.

Andmekeskus võib elektritarbimist vähendada

Kuigi andmekeskus oleks suur ja pidev elektritarbija, saab osa selle arvutustöödest nihutada ajale, mil elektrit on rohkem saada. Videokõnesid ja teisi reaalajas teenuseid katkestada ei saa, kuid näiteks tehisintellekti mudelite treenimist, videote renderdamist ja muid mahukaid arvutusi on võimalik edasi lükata.

Ausi sõnul saaks andmekeskus seetõttu osaleda ka elektrisüsteemi paindlikkusturgudel ning vähendada kiiresti tarbimist ajal, mil päike ei paista, tuul ei puhu ja salvestatud energia on kasutatud.

„Meil on just vaja ühte suurt andmekeskust selleks, et nende tiputundidega tegeleda,” väitis Aus. „Kui siia tuleb suurtarbija, kes suudab väga kiiresti märkimisväärset osa oma tarbimisest vähendada, toob see süsteemi paindlikkust juurde.”

Jahe kliima vähendab jahutuskulu

Risti andmekeskustes kavandatakse kinnist jahutussüsteemi. See tähendab, et süsteem täidetakse veega ühe korra ning sama vesi ringleb serveriruumide ja jahutusseadmete vahel.

Talvel piisab vee jahutamiseks suuresti välisõhust. Väga kuumadel päevadel tuleb kasutada rohkem ventilaatoreid ja kompressoreid, kuid siis toodab ka Risti päikesepark tõenäoliselt kõige rohkem elektrit.

„Me ei vaata andmekeskuse puhul suure veekasutusega jahutusele. Veetarbimine oleks kraanikausside, tualettide ja muu tavapärase kasutuse jaoks,” kinnitas Aus.

Andmekeskuse jääksoojuse kasutamine Risti kaugküttes pole praegu tõenäoline, aga Sunly peab läbirääkimisi ettevõtetega, mis võiksid soojust oma tootmises kasutada.

Ausi sõnul annaks andmekeskus Eestile eksporditulu, maksutulu ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, eelkõige elektri-, automaatika-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridele.

„Pigem ekspordime Eestist andmekeskuse arvutusvõimsust kui elektrit. Vastasel juhul anname elektri odavalt ära ja lisandväärtus luuakse kusagil mujal,” ütles Aus.

Saates räägitakse veel andmekeskuste kiire kasvu põhjustest, Eesti konkurentsieelistest, kohalike elanike kaasamisest ning Risti projekti võimalikust müra- ja keskkonnamõjust. Saatejuht on Mart Valner.

Pildil Kaarel Aus. Foto: Andres Laanem