Vastutustundlik ettevõtlus, kestlikkuse eesmärgid ja jätkusuutlik tegevus on teemad, millest kuuleme iga päev üha rohkem.

- Piret Vacht, Katrin Bats ja Evelin Heiberg.
- Foto: Andres Laanem
Räägitakse regulatsioonidega kaasnevast aruandekohustuse ja andmekogumise mahu kasvust, rohepöördest tulenevatest kulude tõusust ja investeeringuvajadusest, aga ka kestliku tegevusega loodavast konkurentsieelisest ettevõttele või kui ainuvõimalikust tulevikusuundumusest.
"Õppetunni" saates räägime, kuidas vastutustundlikku ettevõtlust edendada, töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata ja nende oskusi arendada ning kuidas haridussüsteemi kaasabil aidata kaasa kestliku mõtteviisi levikule.
Saatekülalisteks on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht, Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ning Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, kes on värskelt auhinnatud Baltikumi parima kestlikkuse juhi tiitliga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Katre Savi.
Ettevõtte kestlikkus pole ühe inimese töö ja vajab nutikat nügimist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.
Kestliku majanduse puhul on saanud teenimatult vähe tähelepanu selle positiivne mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja äri kasumlikkusele, kirjutab Rohefoorumi juht Toomas Toodu.
ESG nõuded toovad kaasa uusi kohustusi, kuid pakuvad ka silmapaistvaid ärivõimalusi nii ettevõtjatele kui ka Eesti majandusele tervikuna.
Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
Eesti taksoturul ei käi vaidlus ainult hinna üle, vaid ka selles, milline teenus üldse olema peaks. Foruse hinnangul ei saa kvaliteetne taksoteenus tekkida juhuslikult – see eeldab koolitatud juhte, selgeid standardeid ja toimivat äriloogikat.