Kestlikkusaruandlus – mõttetu bürokraatia või strateegilise juhtimise tööriist?
Seekordses saates "Finantsuudised fookuses" arutletakse kestlikkusaruandluse üle: kas see on pelgalt bürokraatlik koormus või tõhus strateegilise juhtimise tööriist?
(vasakult) Olavi Lepp, Merle Ojasoo, Laivi Laidroo, Riin Savi ja Paavo Siimann.
Foto: Egert Kamenik
Paneelis osalevad Swedbank AS juhatuse esimees Olavi Lepp, BaltCapi ESG teemade eestvedaja ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Riin Savi, TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Merle Ojasoo ning TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Laivi Laidroo. Vestlust juhib Paavo Siimann.
Saates käsitletakse Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi mõju ettevõtetele, mis nõuab organisatsioonidelt oma tegevuse mõjude, riskide ja võimaluste hindamist kestlikkuse aspektist kogu väärtusahela ulatuses. Arutletakse, kas selline aruandlus aitab kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele ja tõstab ettevõtete usaldusväärsust investorite ning ühiskonna silmis või suurendab see hoopis halduskoormust ning kätkeb riske rohepesuks. Vestlus on salvestatud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna korraldatud majandusvisiooni konverentsi "Juhtimine keeruliste muutuste ajastul" raames.
Viimane aeg on alustada tänavuse ESG-aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Riik ei peaks sekkuma ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi, see teeb ka üllastele ideedele karuteene, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG-aruandeid.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.