Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite hiljutisest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

- Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits ja Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep räägivad Äripäeva raadios töövaidlustest ja töösuhte korrektsest lõpetamisest.
- Foto: Äripäev
Töövaidluskomisjon tuvastas vaidluses tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale, selgitas Saarep.
Tema sõnul kerkivad taolised juhtumid esile just infotelefonis, kui küsitakse abi, kuid töövaidluskomisjoni need tihti ei jõua. "Esiteks on eluperiood pingeline. Sa ei taha üldjuhul pooleteise aastase lapse kõrvalt vaidlusesse minna. Kui saad koondamise, kõlab see paljudele paremini kui mitte midagi," põhjendas ta.
Summad muutuvad töövaidlustes üha suuremaks, rääkis Saarep. Ka samas kaasuses, kus mõisteti välja 27 000 eurot, nõuti 46 000 eurot. Ühes vaidluses, mis hiljuti komisjoni jõudis, algas nõue 2000 eurost ja jõudis üle 70 000 euro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates "Kasvukursil" räägivad Tööinspektsiooni peadirektor
Kaire Saarep ja
Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht
Kristel Tiits, millised tööandjate ja töötajate erimeelsused jõuavad töövaidluskomisjoni, missugused on viimase aja kaasused ja kuidas töölepingut seaduspäraselt lõpetada. Nad jagavad nõu nii töötajatele kui tööandjatele.
Juttu tuleb töövaidluste trendidest, tööandjate peamistest ämbritest, aga ka näiteks tehisaru kasutamisest avalduse koostamisel ja miks see viib õigusabi hinna üles.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Töösuhte lõpetamise karm õppetund läks tööandjale maksma 27 000 eurot
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.
Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.
Prillipoekett Pro Optika ostis möödunud aastal oma konkurendi Pere Optika. Sellega kahekordistasid nad oma kaupluste ja meeskonna arvu. Laienenud optikaäri sihib uuest aastast taas tugevat kasvu, selgub saates “Kasvukursil”.
Soovitused, mida silmas pidada personalitarkvara valimisel
Töötajad tahavad tööandjalt samasugust kasutajakogemust, nagu saavad iga päev muid teenuseid kasutades, olgu selleks äpi kaudu söögi tellimine või laste andmete vaatamine eKoolis.
Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.