Eesti koolijuhtide tase on ebaühtlane, vajaka jääb juhtimisoskustest

Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht Ann Leppiman, Saku Gümnaasiumi direktoriga Keit Fomotškin ja Tartu Forseliuse kooli õppejuht Kristi Mumm leidsid saates “Õppetund“, et Eesti koolijuhtide tase on üsna ebaühtlane.

Kuigi suur osa juhte on kasvanud välja õpetajaskonnast ja neil on tugev pedagoogiline taust, jääb sageli vajaka just juhtimisalastest kompetentsidest – inimeste juhtimine, organisatsiooni arendamine ja strateegiline mõtlemine.

Saates arutleti ka koolijuhtide arenguvestluste üle. Kuigi umbes pool koolipidajaist neid päriselt ka teeb, jääb õhku küsimus, kui sisukad need tegelikult on. Kas fookus on eesmärkide täitmisel või juhina arenemisel? Ning milline peaks olema arenguvestlus, mis loob päriselt väärtust, mitte ei täida pelgalt formaalset kohustust?

Samuti käsitleti koolijuhtide värbamist ja arutleti, kuidas juhte leitakse, milliseid oskusi hinnatakse ning kuivõrd teadlikult kasutatakse olemasolevaid tööriistu, näiteks haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit. Veel tõstatati küsimus, kas hea õpetaja on automaatselt ka hea juht.

Saate teises pooles keskenduti koolijuhtide arendamisele ning lähemalt haridusjuhtide praktikaprogrammile. Miks see programm loodi, millist probleemi see lahendab ning kuidas see aitab juhtidel arendada just neid oskusi, mida tavapärases koolikeskkonnas vähem praktiseerida saab. Arutleti ka programmi ülesehituse, osalejate valiku ja selle üle, kuidas õpitu pärast programmi lõppu organisatsiooni tagasi jõuab.

Oluliseks küsimuseks jäi, kes vastutab koolijuhtide arengu eest – kas koolipidaja, riik või juht ise. Samuti mõtiskleti, kas Eestis on kogenud koolijuhtidele piisavalt arenguvõimalusi ja kuidas võiks süsteem tulevikus muutuda.

Saadet juhtis Helen Roots.