“Koostööd me teeme, aga mitte konkreetsete juhtumite puhul,” ütles Härm Eesti julgeolekuasutustega suhtlemise kohta.
“Esimese sammuna kavatseb ettevõte hankida mobiilseid generaatoreid või isegi elektrijaamu, mida saaks viia katkestuse piirkonda või suuremate alajaamade juurde. Nii on võimalik taastada elekter korraga tuhandetele klientidele,” selgitas Härm ja nimetas ühe ohuna Saaremaa ja Hiiumaa merekaablite kahjustamist.
Teiseks soovib Elektrilevi suurendada oluliste seadmete varu, et vältida nende pikkadest tarneaegadest tingitud võrgukatkestusi. Härm tõi näiteks, et suure trafo tellimine võib võtta aastaid.
Kolmanda ja kõige kallima tegevusena plaanib ettevõte ehitada välja saarestusvõimekuse, et elektrivõrgu teatud osad saaksid Eleringi põhivõrgu pinge kadumisel töötada kohalike elektrijaamade, akude, päikeseparkide või koostootmisjaamade toel. Härmi sõnul on säärase tegevuse esialgne maksumus üle 200 miljoni euro.
Intervjuus rääkis Härm Elektrilevi koguinvesteeringutest, mille vajadus ulatub ettevõtte hinnangul kümne aasta jooksul üle 2 miljardi euro, võrgutasude võimalikust arengust ja tõusudest, vanade linnakaablite väljavahetamisest ning paindlike liitumiste katsetamisest.
Kui ettevõttel oleks kümne aastaga kasutada vajadusest vaid pool, jääks tema sõnul suuresti ära võrgu laiendamine. Esikohale jääksid siis vananevate kaablite väljavahetamine, küberturvalisus ja kriisivalmidus.
Saadet juhtis Lauri Leet.