Tehisintellekt ei tee otsuseid vaakumis – kui süsteemi treenimiseks kasutatavad andmed peegeldavad ühiskonnas valitsevat ebaõiglust, hakkab ka masin tegema kallutatud otsuseid. Võrdõigusvoliniku Christian Veske sõnul on see juba täna reaalne probleem, mis mõjutab inimeste igapäevaelu.

- Fotol: (vasakult) saatejuht Tarmo Virki, justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.
- Foto: Äripäev
„Me avastasime krediidiskoori mudelis sooliselt diskrimineeriva valemi, kus sugu ja vanus määrasid, kas inimene saab punkte juurde või maha. See polnud inimese tehtud otsus, vaid automatiseeritud süsteem, mis mõjutab otseselt näiteks seda, kas keegi saab poest järelmaksu või mitte,“ toob Veske näite saatest „Eetris on tehisintellekt“.
Justiits- ja digiministeeriumi nõunik Sofia Paes täiendab, et avalikus sektoris on käimas üle 150 AI-projekti ning riskide maandamine on kriitiline. „Tehnoloogia ise ei vali diskrimineerida, vaid see peegeldab andmeid, mida me talle anname. Oluline on leida tasakaal innovatsiooni ja inimõiguste kaitse vahel, eriti olukordades, kus süsteemid teevad inimeste üle kaalukaid otsuseid,“ selgitab Paes.
Saates tuleb juttu järgmistest teemadest:
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Algoritmiline kallutatus: Kuidas tekib diskrimineerimine andmetes ja miks masinad „õpivad“ meie vigu?
- Praktilised näited: Krediidiotsustest kuni värbamisalgoritmide ja näotuvastussüsteemideni.
- Projekt EquiTech: Millised uued juhendmaterjalid ja e-kursused on loodud arendajatele ning ametnikele riskide ennetamiseks?
- Vastutus: Kes vastutab, kui tehisintellekti tehtud otsus on ebaõiglane?
- Euroopa Liidu AI Act: Mida tähendab uus tehisintellekti määrus Eesti digiriigi jaoks?
Saatekülalised on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse nõunik Sofia Paes.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Rohkem infot algoritmilise diskrimineerimise ja kampaania kohta leiab veebilehelt algoritmotsustab.ee. Kas tehisintellekt diskrimineerib? Algoritmide peidetud ohud ja kuidas neid vältida
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.