Alates 21. detsembrist laieneb Euroopa
Liidu Schengeni viisa- ja õigusruum Eestile ja veel kaheksale ühenduse
liikmesriigile.
Otsusest teatas Euroopa Liidu eesistuja Portugal, kelle esindaja sõnul ei pea Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari kodanikud sellest päevast enam Schengeni viisaruumi sisepiiridel passi näitama, vahendas ETV24 „Aktuaalse kaamera“ uudist.
Ühinemise peavad ametlikult kinnitama Euroopa Liidu ministrid novembris.
Seotud lood
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni peasektretäri Toivo Kuldkepi sõnul on Eesti ühinemine Schengeni
viisa- ja õigusruumiga ainult positiivne, sest nüüd tulevad tema sõnul
loodetavasti Eestisse ja läbi Eesti ka Vene vedajad sõitma.
Baltika tegevjuhi Meelis Milderi sõnul on
Euroopa Liidus vahe tegemine ebameeldiv, Schengeni süsteemiga liitumine on mõjub
Eestile tema arvates hästi.
Sellenädalane kontroll Narva piiripunktis
ja septembris toimuv Tallinna Lennujaama kontroll võivad näidata, kas Eesti on
valmis aasta lõpuks liituma Schengeni viisasüsteemiga.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.