Transiidisektor languses

Laidvee tõi välja, et Venemaal langes importkonteinerite maht mullu üle kolmandiku, mis on väga suur kukkumine. Selle taga ongi Laidvee hinnangul eelkõige sanktsioonid, samuti madal nafta hind ja odavnev rubla. “Venemaal koondatakse ja vähendatakse palka. Kulusid tuleb ka meil kokku tõmmata.”

Laidvee loodab, et tänavune aasta ei aja olukorda nutusemaks. “Kui õnnestub konteinerivoog plusspoolele saada, siis lisanduks 3-5 protsenti, rohkem mitte,” lisas Laidvee. Transiidikeskus üritab mahtu juurde hankida ka Tadžikistanist ja Kasahstanist. “Vahepeal liikusid kaubavood üle Musta mere, võib-olla õnnestub sealt midagi siia kanalisse tagasi suunata.”

Kolm halba korraga

Sanktsioonid, rubla kursi ja nafta hinna langus on halbade asjade kokkulangemine, tõdeb logistika ja transiidi assotsiatsiooni juht Andres Valgerist.

“Püüame majandusministeeriumiga vaadata, mida saaks teha. Et kaubad Eesti kaudu liiguksid ja transiit Eestile tulu tooks, peab koostöö toimuma kogu ahelas, sest kauba liigutajat huvitab ahela efektiivsus ja hind,” ütles Valgerist, kiites Soome suhtumist. “Soome valitsuse juures on logistika nõukoda, mis logistikaettevõtetega analüüsib turgu ja korraldab riigis regulatsioone ja tasusid, et Soome transiidikanal oleks konkuretsivõimeline. Muudatusi tehakse tervikust lähtudes.”

Möödunud aastal panustas Soome 50 miljonit eurot veeteede ja infrastruktuuritasude korrigeerimiseks. “Riik teenis selle kuhjaga tagasi. See, kui kaubad ei liigu ja infra seisab, on kahjulik. Arvan, et meil on praegu suurim kannataja riik Eesti Raudtee kaudu, mis vajab tohutuid investeeringuid. Kui varem maksid kaubavedajad enamiku infra ülalpidamisest kinni, siis nüüd tuleb riigil juurde maksta 20-50 miljonit eurot aastas,” rääkis Valgerist. Ta usub, et kukkumist õnnestuks pidurdada. “Esimesed kohtumised on ministeeriumiga jaanuaris.”

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare Andres Valgeristile vastu ei vaidle – rahakulu infrastruktuurile on suur. Plussi Eesti Raudtee tänavu ilmselt ei jõua, miinusesse jäi ettevõte mullu “mõne miljoni euroga”, nagu Vare tunnistas. Samuti arvab Vare nagu Valgeristki, et sektorit tuleks tervikuna vaadata. “Eesti Raudteed käsitletakse omaette ettevõttena, aga ta ei tee üksi mitte midagi.”

Kuigi Transiidikeskusel oli konteinerikäibes märkimisväärne langus nagu paljudel teistelgi, on see olnud väiksem kui Venemaal. “Seal on 35-45 protsenti kukkumist peaaegu igas kaubapositsioonis, mida konteineritega veetakse – Transiidikeskusel on sellel foonil veel isegi hästi läinud. Vene imporditurg on märgatavalt kukkunud ja alanud aastal ka ei tõuse,” andis hinnangu Vare. Sanktsioonide tühistamisse Vare pigem ei usu.