Eesti luure: ainus oht on Venemaa

Kokkuvõttes kirjutab teabeamet, et praegu võimul oleva Vene valitsuse viljeldav poliitika on ja jääb lähitulevikus ainsaks Läänemere regiooni sõjalist julgeolekut ohustavaks teguriks. Idanaabri erimeelsused Läänega, süvenev vabatahtlik isoleeritus, raskesti ennustatav ja agressiivne tegutsemine oma plaanide teostamisel nõrgestab meie regiooni julgeolekut.

Venemaa juhtkonnas valitseb veendumus, et lääneriikidega suheldes saab Venemaa oma huve kaitsta üksnes jõupositsioonilt, mis muu hulgas hõlmab sõjalise ähvarduse pidevat demonstreerimist. Venemaa juhtkond peab NATO tegevust oma julgeoleku kindlustamisel ja NATO liikmesriikide arvu suurenemist eksistentsiaalseks ohuks oma riigile. Oma huve kahjustavana käsitab Venemaa ka Euroopa Liidu integreeriva loomuga poliitikat. Sellisest ohuhinnangust lähtudes käivitas Venemaa agressioonid Gruusia ja Ukraina vastu, sest püüab kõhklematult, kõigi vahenditega takistada oma eesõigustatud huvidesfääri kuuluvate riikide vahetut liitumist Läänega.

Venemaa on oma kaitse-eelarvet viimasel kümnendil suurendanud, kuid tema relvajõudude suutlikkus eri tüüpi konfliktides ei ole ühtlane. Venemaa võime pidada sõda ainult konventsionaalsete vahenditega on piiratud ja praeguses majanduskriisis probleemid pigem süvenevad. Kuigi see on ebatõenäoline, ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu, sest meist kaugel toimuvatel konfliktidel võivad olla siirded ka Läänemere piirkonnas. Vahetut sõjalist ohtu Eestile vähendab NATO heidutus- ja kaitsetegevus. Suurt osa asjaoludest, mis tegid Ukraina Venemaa agressioonile vastuvõtlikuks, Eesti puhul ei esine.