Maksuvõlad sööstsid tippu

Kogustatistikas maksuvõlgnike arvus järsku tõusu näha polnud, aga kui ettevõtete kohta majandus- ning finantsinformatsiooni koguv Creditinfo tegi aasta hakul uuringu, siis see näitas, et suuremate maksuvõlgadega ettevõtete hulk ulatus 178 asemel 213ni. Seega tuli aastaga juurde 19,6 protsenti tõsisemaid võlgnikke. Enamik neist on arendajad.

Creditinfo juht Alar Jäger tõdes, et hüpe võlgnike nimekirjas on suur. „Võlgu jäävad nõrga ärimudeliga ettevõtted,“ märkis Jäger. Tema sõnul oli huvitav, kui varasematel aastatel vaatasid vastu väiksemad võlad. „Oli nagu Brežnevi aeg. Väga-väga vaikne. Keegi agressiivselt ei müünud ega arendanud, ei jäänud võlgu,“ lausus Jäger.

Ingvar Allekand tõdes, et algajad teevad kõige rohkem vigu projekteerimises, ei õpi sihtgruppi tundma ja planeerivad aega valesti. „Projekteerija teeb enda elu nii lihtsaks kui võimalik. Kui sa ei istu kogu aeg projekteerijal kukil ja ei tööta kõiki materjale komakohtadeni läbi, siis saad väga kehva tulemuse. On lihtne vigu teha, mis hiljem maksab suurt raha. Katted on kinnisvaraäris praegu väga väikesed,“ rääkis Allekand. „Konkurents on tugev, turg stabiilne ja sa ei saa teha nii, et ah tead, viga tuli sisse, aga küll müün kallimalt.“

Teine liiga

Liven Kinnisvara juhatuse liige Andres Aavik arvab, et paljud ettevõtted, kellega maksuamet vaeva näeb, on tundmatud ega tegele brändi ülesehitamisega. „Võib-olla ei ole neil selget soovi olla turul tunnustatud tegija ka viie ja kümne aasta pärast,“ sõnas ta. „Selles liigas, kus meie oleme, on tegijad, keda teatakse, ja nimi, mida hoitakse.“

Aaviku hinnangul meelitab soodne arenduskeskkond turule katsetajaid, vähese kogemusega inimesi, kellel on omakapital võtta, aga peagi jääb protsess toppama. „Kas siis ostjad ei usalda neid või on nad pankade jaoks liiga vähese kogemusega ning projekte ei rahastata – tulemuseks on alustatud, kuid seisma jäänud arendus. Ühel hetkel on üleval ka maksuvõlg,“ rääkis Aavik ja lisas, et samas on hea, kui turg korrastub.

Vastupidine kogemus

Brave Capitali omanik ja juhatuse liige Veljo Kuusk ei ole makseprobleeme täheldanud, pigem makstakse arveid üha enam õigel ajal. Ta kirjeldas, et arendusprojektides on maksegraafikud väga volatiilsed. Pankadel on protseduurid projektide rahastamise maksete lahtilaskmisel ning projektides on oma osa ka ettemaksetel, mis ei pruugi laekuda tähtaegselt.