Uus Eesti 30 | Sama vana Eesti riigiga

1991. aasta 20. august on mulle isiklikult väga oluline päev – sel päeval alustasin ma sisuliselt eraettevõtlusega ehk avasin Võrus oma kaupluse, meenutab motopoe ASi Ramo tegevjuht ja omanik Ülo Raudsepp.

Kui palju 1991. aastal ettevõtteid üldse asutati või registreeriti, pole teada, kuid E-Krediidiinfo ja Äripäeva Infopanga andmeile tuginedes saab väita, et 30 aastat tagasi asutatud ettevõtetest vähemalt 950 tegutseb praeguseni.

1980. aastate lõpus algas nõukogude liidus majandussula ning eraisikutele hakati vaikselt lubama ka eraettevõtlusvorme. Just siis sai alguse AS Datel, mille juhatuse esimehe Urmas Kõlli sõnul oli tegelikult Eestis juba 30 aastat tagasi IT-valdkonnaga väga hästi, sest tänu tugevale IT-alasele kõrgharidusele ja kogu Nõukogude Liidus tunnustatud Küberneetika Instituudile oli siin omajagu kogemustega insenere.

Töötasin tollal Tartu EPT asejuhatajana ja elasin Tartu lähedal Tõrvandis. 20. augusti hommikul pidin sõitma Tallinna, et laadida Muuga sadamas meie koostööpartnerile Hollandist turbalaev, meenutab turbafirma ASi Elva E.P.T. ja Eesti Turbaliidu juhatuse liige Üllar Püvi.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.