Pärituul paremradikaalsete parteide purjedes sunnib tsentriste üha tõsisemale sisekaemusele.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- millest on saanud Rootsi valimiste tegelik murdepunkt ja kuidas Jimmie Åkessoni juhitud Rootsi Demokraadid võivad senist võimukorraldust muuta;
- kuidas seostab autor Rootsi nihkumist paremale Donald Trumpi, AfD ja laiemate lääneriikide poliitiliste muutustega.
(2 punkti)
Donald Trump ei saa kahe aasta pärast uuesti presidendiks kandideerida ja tänavu novembris valivad ameeriklased üksnes rahvasaadikuid. Ent kolmapäeval toimunud parteikongressil soovitas Trump, et valija võiks siiski korraks teeselda, nagu presidendi nimi oleks valimissedelil. Okei, ameeriklaste elu on lubadustest hoolimata kallimaks läinud ja miskipärast on USA jälle Lähis-Idas sõjas, aga oluline on, et kommunistid ja islamistid võimule ei pääseks.
Ja kui vabariiklastel peaks kümne nädala pärast tõesti hästi minema ehk senatis ja esindajatekojas jääb enamus presidendiparteile, pälvib iga täiskasvanud ameeriklane mõnusa preemia: 5000 dollarit otse peo peale. Jah, see maksaks kriisi kiskuva võlaprobleemiga föderaalvalitsusele üle triljoni dollari (rääkimata kaheldavast õiguspärasusest) ja võttis lausumise hetkel asepresident J. D. Vance’ilgi jala värisema (ta lubas hiljem, et vast miljonäridele seda ikka välja ei maksta), aga Trump on kindel: see on dividend võitvale rahvale.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku
reedeti ilmuv uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing Üle Läänemere Rootsis toimub valimiskampaania veel märksa konventsionaalsemalt. Pühapäeval ootab võimulolevat paremtsentristlikku koalitsooni üldvalimiste näol usaldushääletus, mis viimaste arvamusuuringute järgi kaldub õige pisut vasakpoolse opositsiooni poole. Kuid vahe on nii väike, et sama tõenäoliselt võib näha Rootsi poliitikas tektoonilist nihet: peaminister Ulf Kristersson on lubanud paremradikaalsele Rootsi Demokraatide parteile, et kui seda on enamuse saavutamiseks tarvis, võetakse võimust jõuga eemal hoitud erakond lõpuks valitsusse.
Viimase 7 päeva olulisimad uudised
USA ja Iraani vahel on läinud sõda kuumimaks alates suvel sõlmitud relvarahust. Pea igapäevaseks muutunud rünnakud naftatankerite pihta tõstsid musta kulla barrelihinna taas üle 100 dollari, ent tuld jagub ka maismaasihtmärkidele. Lisaks Iraanile kannavad kahjusid USA baasid piirkonnas ning üha rohkem Saudi Araabia, mis omakorda seisab silmitsi osa Jeemenist valitsevate huuthi mässulistega, kes näevad kurja vaeva, et lisaks Hormuzi väinale ka Punane meri lõplikult lukku panna. Donald Trump, kes on kümneid kordi sõjale peatset lõppu lubanud, ütles sel nädalal otse, et enne novembrikuised valimisi pole mingit rahu oodata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt.
Vabariiklaste partei on kümme nädalat enne USA vahevalimisi üpris hapus seisus, tõdes Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees.
USA president Donald Trump lubas maksta kõigile täiskasvanud USA kodanikele 5000 dollarit, kui vabariiklased säilitavad kontrolli Kongressi mõlemas kojas.
Sügis toob paljud meist tagasi tuttavasse rütmi - puhkuste aeg saab läbi, kontorid täituvad taas ning tööpäevad kolivad tagasi laua taha. Just nüüd on hea aeg vaadata värske pilguga üle ka koht, kus veedame suure osa oma päevast.