Äriklienditurunduses on visalt püsimas väide, et sisuturundust ei loe keegi. Uus saatesari “Müüdid B2B turunduses” võtab selle müüdi ette ning arutleb, kas sisu loomine on aja- ja raharaisk või tõhus viis usalduse kasvatamiseks.

- Iizi kindlustusmaakleri korporatiiv- ja ärikliendi turundusjuht Kadri Kalme, Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman ning PwC Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristin Pedak.
- Foto: Äripäev
Praktikute hinnangul ei piisa äriklienditurunduses pelgalt brändi tutvustamisest – sisuturundus peab lahendama kliendi päris probleeme ja pakkuma talle väärtust. Kui sisu on ajakirjanduslikus vormis ja päriselt huvitav, ei ole enam vahet, kas see on makstud või orgaaniline.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei taandu sisuturundus reklaamijutuks, vaid võib olla kanal, mis toob meediapäringuid, loob uusi kontakte ja kasvatab eksperdi usaldusväärsust. Just järjepidevalt loodud sisukad lood võivad ettevõttele tuua nii uusi päringuid kui ka koostöövõimalusi.
Saates jagatakse kogemusi, kuidas planeerida sisuturundust pikemas vaates, kuid samas reageerida kiiresti aktuaalsetele teemadele. Räägitakse, miks kvaliteet kaalub alati üles kvantiteedi, kuidas kord juba hästi toiminud sisu tasub uuesti ringlusse lasta ning milliseid võtteid kasutada ekspertide kaasamisel ja tulemuste mõõtmisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates on külas
Iizi kindlustusmaakleri korporatiiv- ja ärikliendi turundusjuht
Kadri Kalme ning PwC Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht
Kristin Pedak. Saadet juhib Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman.
Kas sisuturundust loetakse? Müüt pannakse proovile
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Milliseid vigu tasub vältida, kui tahad teha edukaid sisuturunduskampaaniaid meedias? Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht ja strateeg Jana Tõkman, kes puutub igapäevaselt kokku kümnete ja kümnete sisuturundusartiklitega ning nende analüütikaga, kogus kokku oma tähelepanekud.
Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri märtsikuu erisaates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.