CV, töökuulutus ja mitu vestlusvooru – värbamise tuttavad tööriistad pole kuhugi kadunud, kuid nende kõrvale on tulnud terve hulk uusi võtteid. Globaalsel talenditurul ei piisa enam tingimata sellest, et paned kuulutuse üles ja ootad õiget inimest.

- Värbamisekspert Renita Käsper ja saatejuht Helen Roots.
- Foto: Andres Laanem
Värskes saates „Töö ja palk“ võtame koos globaalse värbamiseksperdi
Renita Käsperiga ette värbamise kõige värskemad suunad ja uurime, kuidas on muutunud nii kandidaatide leidmine, hindamine kui ka värbaja enda roll.
Üks suur muutuste vedaja on mõistagi tehisaru. AI aitab juba nii värbajat kui ka kandidaati: üks kasutab seda inimeste leidmiseks ja protsessi kiirendamiseks, teine CV, kandideerimisdokumentide ja intervjuuks valmistumise juures. Mida saab sellises olukorras kandidaadi CVst enam välja lugeda ja mille põhjal inimese tegelikku sobivust hinnata? Kas oleme jõudmas olukorda, kus AI värbab AI-d?
Räägime ka talendijahist selle sõna otseses tähenduses. Parim inimene ei pruugi tööd otsida ega töökuulutusi lugeda, mistõttu peab värbaja oskama ta ise üles leida ja temas huvi tekitada. Uurime, kui tähtsaks on muutunud aktiivne kandidaatide otsing ehk sourcing, kas külm kõne on endiselt tõhus värbamisvõte ja milline esimene kontakt paneb hea kandidaadi vastama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ent inimese ülesleidmine on alles pool tööd. Kuidas saada mõne kohtumise põhjal aru, kes kandidaatidest päriselt sobib? Kui palju mõjutavad valikut esmamulje, värbaja enda kallutatus ja kõhutunne? Kas varasemast olulisemaks muutub inimese õppimisvõime ning kas kraadide ja ametinimetuste asemel hakkame järjest rohkem värbama tegelike oskuste järgi?
Saates küsime ka, millised tänased värbamispraktikad hakkavad oma aega ära elama ja milline võib värbamine välja näha juba mõne aasta pärast.
Saadet „Töö ja palk“ juhib
Personaliuudiste juht
Helen Roots.
Saate teemad annavad ühtlasi väikese sissevaate sügisel toimuvale värbamise superkonverentsile Talent Hunt 2026, kus värbamisest mitte ainult ei räägita, vaid seda tehakse publiku silme all päriselt: otsitakse talente, võetakse kandidaatidega ühendust, kohtutakse nendega ning langetatakse ja põhjendatakse oma värbamisotsuseid. Renita Käsper avab konverentsipäeva globaalse talendijahi teemaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna jõustusid Eestis töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nõuded.
Ihaldatud ametikoha saamiseks Anthropicus peavad kandidaadid läbima tiheda sõela, mis koosneb intervjuudest ja testidest, ning olema valmis avaldama oma maailmavaate.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.
Tööandjate värbamispraktika vajab suuremat suhtumise muutust, kirjutab personalijuht Helina Peet arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe sõnul tasub Peipsiveerele tulla ka ettevõtetel, kes otsivad oma meeskonnale uusi ideid. Piirkonna väikeettevõtjad näitavad, kuidas nappide võimalustega saab luua uusi tooteid ja teenuseid.