Elektrivarustuse katkemise risk ei tule enam ainult tormidest või tehnilistest riketest. Sunly tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul tuleb energiaettevõtetel ja tööstusel arvestada ka küberrünnakute, sabotaaži ning teiste julgeolekuriskidega.

- Sunly tegevjuht Priit Lepasepp.
- Foto: Andras Kralla
Ettevõtted peaksid seetõttu läbi mõtlema, milline osa tootmisest peab suutma elektrikatkestuse korral edasi töötada ning kui palju ollakse selle eest valmis maksma.
Lepasepa sõnul ei tähenda toimepidevus tingimata seda, et tehas peaks suutma tavapärasel võimsusel täiesti iseseisvalt töötada. Kohapealse tootmise ja akusalvestuse abil on aga võimalik tagada kriitiliste protsesside jätkumine vähemalt mõne tunni jooksul. „Täna on võimalik tehniliste lahenduste ja mõistliku kuluga saavutada, et mingiks ajaks sinu tööstus jääb tööle ja pooltoode ei jää treipingile seisma,“ kirjeldas ta.
Üha olulisemaks muutub Lepasepa hinnangul ka küberturvalisus. Sunly korraldab oma töötajatele ka testründeid, sest tehniliste kaitsemeetmete kõrval jääb suurimaks nõrkuseks inimene: ründajad kasutavad ära avalikku infot töötajate, kalendrite ja ettevõtte tegevuse kohta ning piisata võib ühest valest klikist. Ka vanade seadmete uuendamata tarkvara või muutmata vaikimisi parool võib anda ründajale sissepääsu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas ei ole energiajulgeolek ainult kaitsekulu. Lepasepa sõnul võimaldavad akud, kohapealne taastuvenergia ning tarbimise juhtimine ettevõttel ka elektriarveid vähendada. Tööstustel tasub tema hinnangul läbi mõelda, millal tootmine kõige rohkem elektrit vajab ning kas osa tarbimisest saab kallimatelt hommiku- ja õhtutundidelt mujale nihutada.
Ka päikesepaneelide ja salvestuse majanduslik tasuvus on viimastel aastatel kiiresti paranenud. Lepasepa sõnul maksis Sunly esimeste päikeseparkide rajamine ligi 800 000 eurot megavati kohta, samas kui praegu räägitakse juba umbes 300 000 euro suurusest ehituskulust.
Saates „Fookuses: tark tööstus“ räägivad saatejuht Mart Valner ja Sunly tegevjuht
Priit Lepasepp veel tuuleparkide vastuseisust, Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusest, energiakulu fikseerimisest ning sellest, miks tootmine ja uus elektritootmine peavad Eestis arenema käsikäes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sunly: vajadusel kaitseme oma investeeringut
Valga vallavolikogu hääletas ootamatult maha Sunly tuulepargi eriplaneeringu, mida oli arutatud aastaid ning mille kehtestamise üle pidi peagi otsustatama.
Sunly kavandab Läänemaale Ristile Baltimaade suurimat andmekeskust, mille esialgne elektrivõimsus oleks 180 megavatti, kuid võiks tulevikus kasvada vähemalt 400 megavatini, räägib Sunly energiakeskuste arendusjuht Kaarel Aus saates „Cleantech”.
Märjamaa vallast võib saada Eesti suurim tuulikuala. Sügisel algavate arutelude eel saadetakse ametnikud nn treeninglaagrisse, et kogu meeskond oleks parimas valmisolekus enne rahvaga suhtlemist.
Taristuehitaja Verstoni emaettevõte Verston Group OÜ ostab energiataristu ettevõtte Smartecon OÜ.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?